INTERVJUU TÜÜBID JA MEETODID
Intervjuud saavad olla struktureerimata, poolstruktureeritud või struktureeritud. Need erinevad tüübid võimaldavad uurijal valida oma uurimuse iseloomule sobivaim variant.
struktureerimata intervjuu – vabas vormis intervjuu ehk mitteformaalne intervjuu. See on vaba vestlus uurija ja informandi vahel. Struktureerimata intervjuu tegijal on teada, mida ta intervjuu käigus teada tahab saada, kuid intervjuud suunatakse minimaalselt. Seetõttu eeldab see palju aega. Struktureerimata intervjuu positiivne külg on see, et saab lasta intervjueeritaval vabalt rääkida, ei pea pidevalt sekkuma. See on parim viis saada infot nn õrnade teemade kohta. See on vaba vestlus, ehkki intervjueerija teab, kuhu tahab selle vestlusega jõuda ja juhib selle vajaduse tekkimisel taas õigete teemade juurde. Struktureerimata intervjuul puudub etteplaneeritud struktuur, küsimused tekivad intervjuu käigus.
poolstruktureeritud intervjuu – seda on hea kasutada, kui on ühekordne intervjueerimise võimalus. Intervjuu jaoks valmistatakse ette põhiküsimused ning tehakse intervjuu plaan. Intervjuu käigus lastakse informandil rahulikult küsimusele vastata. Informanti suunatakse vajadusel teema juurde tagasi.
struktureeritud intervjuu – selle tüübi puhul valmistatakse avaliselt ette detailsed küsimustikud ning jälgitakse täpselt küsimustiku plaani. Struktureeritud intervjuu annab võimaluse kõrvalt jälgida informandi käitumist ja reageeringut küsimustele.
Erinevate intervjuu tüüpide plussid ja miinused [1]
Struktureeritud intervjuu
Poolstruktureeritud intervjuu
Struktureerimata intervjuu
Intervjuu meetodid
[1] "Intervjuu" [s.a., s.n.]. Kättesaadav: http://zzz.ee/index.php/Intervjuu. Kasutatud 09.06.2013
Intervjuud saavad olla struktureerimata, poolstruktureeritud või struktureeritud. Need erinevad tüübid võimaldavad uurijal valida oma uurimuse iseloomule sobivaim variant.
struktureerimata intervjuu – vabas vormis intervjuu ehk mitteformaalne intervjuu. See on vaba vestlus uurija ja informandi vahel. Struktureerimata intervjuu tegijal on teada, mida ta intervjuu käigus teada tahab saada, kuid intervjuud suunatakse minimaalselt. Seetõttu eeldab see palju aega. Struktureerimata intervjuu positiivne külg on see, et saab lasta intervjueeritaval vabalt rääkida, ei pea pidevalt sekkuma. See on parim viis saada infot nn õrnade teemade kohta. See on vaba vestlus, ehkki intervjueerija teab, kuhu tahab selle vestlusega jõuda ja juhib selle vajaduse tekkimisel taas õigete teemade juurde. Struktureerimata intervjuul puudub etteplaneeritud struktuur, küsimused tekivad intervjuu käigus.
poolstruktureeritud intervjuu – seda on hea kasutada, kui on ühekordne intervjueerimise võimalus. Intervjuu jaoks valmistatakse ette põhiküsimused ning tehakse intervjuu plaan. Intervjuu käigus lastakse informandil rahulikult küsimusele vastata. Informanti suunatakse vajadusel teema juurde tagasi.
struktureeritud intervjuu – selle tüübi puhul valmistatakse avaliselt ette detailsed küsimustikud ning jälgitakse täpselt küsimustiku plaani. Struktureeritud intervjuu annab võimaluse kõrvalt jälgida informandi käitumist ja reageeringut küsimustele.
Erinevate intervjuu tüüpide plussid ja miinused [1]
Struktureeritud intervjuu
- Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni.
- Tundetu osalejate eneseväljenduse vajaduste suhtes. Valiidsus: valitud variantide valiidsus, vastaja ei väljenda oma mõtteid, vaid valib välja poliitiliselt korrektse vastuse.
- Küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid andmeid.
- Usaldatavus: küsimust saab esitada täpselt samasugusel kujul teistele informantidele.
- Võimaldab tulemuste üldistamist ja valimi põhjal järelduste tegemist üldkogumi kohta.
Poolstruktureeritud intervjuu
- Avatud küsimustiku korral on vastuseid raskem klassifitseerida, statistiliselt töödelda ja analüüsida.
- Spontaansete küsimuste esitamine raskendab võrreldavust, suurendab ebavõrdsust.
- Osade küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid ja võrreldavaid andmeid.
- Usaldatavus: küsimust on võimalik esitada samal kujul teistele informantidele, suurendab võrreldavust.
- Võimalus esitada spontaanseid ja avatud küsimusi, suurendab tundlikkust informandi suhtes.
Struktureerimata intervjuu
- Keeruline saada võrreldavaid vastuseid ja tulemusi klassifitseerida, samade sõnadega on võimalik anda erinevaid maailmavaateid edasi.
- Ei saa tulemusi üldistada suuremale elanikkonnale.
- Võimalik intervjueeritava mõjutamine suunavate ja spontaansete küsimustega.
- Paindlik osalejate suhtes.
Intervjuu meetodid
- 1 küsija, 1 vastaja
- 1 küsija, mitu vastajat (kasulik juhul, kui tekib diskussioon vastajate vahel)
- 1 vastaja, mitu küsijat (kui vastaja on väga kompetentne, siis on hea, kui küsijaks on spetsialist(id) lisaks intervjuu läbiviijale)
- “püstolintervjuu” – kiired küsimused juhuslikele inimestele
- päeviku põhjal – kui soovitakse koostada nt elulugu. Kui uurija soovib teada, mida informant teeb näiteks järgneva kahe kuu jooksul, siis palun tal päevikut täita.
- Video vahendusel
[1] "Intervjuu" [s.a., s.n.]. Kättesaadav: http://zzz.ee/index.php/Intervjuu. Kasutatud 09.06.2013