KÜSITLUSE LÄBIVIIMISE VORMID
Et valida parim küsitluse vorm, mõtle eelnevalt läbi, mida loodad küsitlusega saavutada (võimalikult põhjalikud vastused - näost näkku, võimalikult palju vastajaid - internet jne) ning milline on küsitluse sihtgrupp? Kuidas valid sihtgrupist vastajad? Vastajate valimine toimub tavaliselt paikapandud teaduslikel valikumeetoditel, et valitud vastajate hulk (valim) oleks representatiivne – st mitmekihiline igas mõttes. Kõige usaldusväärsem valimi saamise meetod on juhusliku valiku meetod, mis tagab grupi kõigi liikmete võrdse võimaluse pääseda valimisse. Teine võimalus on lumepallimeetod – kõigepealt uurija poolt valitud informandid nimetavad kandidaate edasiseks küsitluseks ja nemad jälle omakorda uusi jne. See on hea meetod väikestes kogukondades. Kolmas võimalus on süstemaatiline juhusliku valiku meetod – selle puhul on vajalik määrata antud nimekirjas stardikoht ja intervall, misjärel genereeritakse vastav vastajate nimekiri.
Kuidas plaanid sihtgrupini pääseda? Nt vanemaealistele ei ole mõistlik koostada internetis täidetavat küsimustikku. Eakama sihtgrupi puhul on tulemuslikum tavalise kirja või telefoniküsitluse vorm. Noorte seas tehtava uurimuse jaoks sobib internetis koostatud küsimustik aga enamasti hästi. Internetis on arvukalt erinevaid võimalusi küsimustike koostamiseks. Üks võimalus küsimustikku koostada on näiteks läbi Google Formi:
- Näost näkku - uurija on kohal, kui informant küsimustikku täidab. Ta saab suunata ja selgitada küsimustikuga seonduvat. Selle meetodi negatiivne külg on see, et vastaja võib tunda ennast ebamugavalt ja ei taha kõigile küsimustele selletõttu vastata.
- Kirja või interneti teel - suhteliselt väike raha- ja ajakulu, kõigil võimalus samades tingimustes vastata. Negatiivne pool on see, et uurijal pole kontrolli, kuidas vastajad küsimusi interpreteerivad. Ta ei saa teha kindlaks, kas vastas õige inimene, samuti kaasneb postiküsitluste puhul suur vastajate kadu. Kõik ei saada küsimustikku tagasi, olgugi, et nad ei pea selleks ise kulutusi tegema.
- Telefoniküsitlus - suhteliselt odav ja kiire viis. Miinusteks on see, et kõigil pole telefoni (nt eelindustriaalsetes kultuurides) ja küsitlus peab olema lühike, sest pikale küsitlusele ei soovita enamasti telefoni teel vastata.
Et valida parim küsitluse vorm, mõtle eelnevalt läbi, mida loodad küsitlusega saavutada (võimalikult põhjalikud vastused - näost näkku, võimalikult palju vastajaid - internet jne) ning milline on küsitluse sihtgrupp? Kuidas valid sihtgrupist vastajad? Vastajate valimine toimub tavaliselt paikapandud teaduslikel valikumeetoditel, et valitud vastajate hulk (valim) oleks representatiivne – st mitmekihiline igas mõttes. Kõige usaldusväärsem valimi saamise meetod on juhusliku valiku meetod, mis tagab grupi kõigi liikmete võrdse võimaluse pääseda valimisse. Teine võimalus on lumepallimeetod – kõigepealt uurija poolt valitud informandid nimetavad kandidaate edasiseks küsitluseks ja nemad jälle omakorda uusi jne. See on hea meetod väikestes kogukondades. Kolmas võimalus on süstemaatiline juhusliku valiku meetod – selle puhul on vajalik määrata antud nimekirjas stardikoht ja intervall, misjärel genereeritakse vastav vastajate nimekiri.
Kuidas plaanid sihtgrupini pääseda? Nt vanemaealistele ei ole mõistlik koostada internetis täidetavat küsimustikku. Eakama sihtgrupi puhul on tulemuslikum tavalise kirja või telefoniküsitluse vorm. Noorte seas tehtava uurimuse jaoks sobib internetis koostatud küsimustik aga enamasti hästi. Internetis on arvukalt erinevaid võimalusi küsimustike koostamiseks. Üks võimalus küsimustikku koostada on näiteks läbi Google Formi:
Google Form - küsimustiku koostamine. Allikas: http://www.youtube.com/watch?v=VYr6iU4rvF0