KÜSIMUSTIKU SÕNASTUS JA KUJUNDAMINE
Iga küsimuse sõnastamine on omamoodi kunst. Siinkohal on välja toodud erinevaid soovitusi:
Iga küsimuse sõnastamine on omamoodi kunst. Siinkohal on välja toodud erinevaid soovitusi:
- Küsitlus peab arvestama vastaja anonüümsusega.
- Soovitatav on küsida üks küsimus korraga ning eelistada võimalikult lühikesi küsimusi.
- Küsimus peab olema selge ja ühtmoodi mõistetav – kui on väiksemgi võimalus tõlgendada küsimust mitut moodi, siis võib olla kindel, et mõni seda kindlasti ka teeb (nt kui uurija soovib teada vastaja elukohta, siis tuleb küsida praeguse elukoha kohta, sest muidu võib vastaja valida näiteks lapsepõlvekodu vms).
- Tuleb arvestada, et kõik vastajad ei pruugi võrdselt teada erinevate sõnade tähendust. Tuleb kasutada sõnu, millest võimalikult üheselt aru saadaks.
- Et valida õigeid sõnu, tuleks teha eeltestimine, kohaliku kõnekeele leidmine
- Küsimused ei või olla liiga nõudlikud (nt "Mitu raamatut sa lugesid eelmisel aastal?"; sellisel juhul juba anda laiemad vastusevahemikud, et küsimus ei koormaks vastajat liiga pika mõtlemisega)
- Küsimustik peaks olema hästi planeeritud, järgima teemat ja olema loogilise struktuuriga. Sama küsimuse juurde hiljem tagasitulek ei ole hea toon, aga see on siiski hea viis selgitada vastuste usaldusväärsust ja vastaja kindlust ja sihipärasust küsimusele vastamisel.
- Teemade üleminekul oleks hea kasutada üleminevat lõiku – nt kirjeldada, mida on selleks hetkeks teada saadud ning mis teemadele/küsimustele oleks veel vastuseid tarvis.
- Filtreerivad küsimused peavad olema selged nii visuaalselt kui sisuliselt – nt kui informant ütleb, et ta on abielus, siis suunata ta näiteks küsimuse 10a juurde.
- Vastusevariandid peavad olema selged ja piisavalt erinevad (arvamusjaotusel nt 5 varianti)
- Väiksema vastajaskonnaga või telefoniuuringus on mõttekas kasutada 3 varianti
- Vastusevariandid peavad olema informatiivsed. Nt kui küsitakse, kui tihti informant käib poes, siis vastusevariandid ei saa olla „harva“, „tihti“, „keskmiselt“ jne – nende tähendused ei ole selle küsimuse puhul selged.
- Hea oleks kasutada erinevaid vastuste/küsimuste formaate (kergem vastata).
- Isiklikel ja delikaatsetel küsimustel võiks olla pikem sissejuhatus ning küsimused ise selle järel lühikesed ja konkreetsed. Nt varguste uurimiseks võiks uurija kõigepealt rääkida, et need on laialt levinud, et aegajalt näppavad paljud inimesed siit-sealt midagi. Siis on vastajal kergem vastata, kuna ta tunneb, et küsimus ei mõista hukka.
- Mitte kasutada liigsuunavaid küsimusi. Need panevad vastaja sundolukorda (nt „Paljud on näinud seda filmi, kas ka teie?“ – see pole hea toon. Parem on küsida, kas informant on küsimuse all olevat filmi näinud ja sealt edasi konkreetsemaks minna).
- Ei tohi kasutada topeltküsimusi, nt „Millal lahkusite kodust ja läksite tööle?“ – need küsimused ei eelda teineteist. Topeltküsimuste korral võib üks osa jääda informandil vastamata.
- Tuleb vältida lühendusi ja slängi, kuna vastaja ei pruugi neid teada.
- Küsimused ja vastusevariandid ei või sisaldada topelt-eitust.
- Küsimustiku lõpus on hea toon küsida vastaja arvamusi ja tagasisidet ning võimaluse korral ka pakkuda vastajale võimalust saada tagasisidet küsimuse vastuste kohta.