KÜSITLUS
Detailset küsimustikku kui meetodit kasutatakse enamasti sotsioloogide poolt, kuid 20. sajandi keskpaigast alates on seda üha enam hakanud kasutama ka antropoloogid/etnoloogid. Küsitlused on levinud kvantitatiivsete uurimuste läbiviimisel, kuid neid kasutatakse ka kvalitatiivseks peetud etnograafiliste uurimuste läbiviimisel, kui soovitakse teada, kui laialt on mõni uurimisteemas oluline aspekt esindatud suurema grupi sees. Erinevalt intervjuust saab küsimustiku kaudu infokogumise eesmärgil haarata suurt gruppi inimesi ning vastuseid on võimalik arvutiprogrammide kaudu analüüsida. Samas ei ole vastuste õigsust võimalik kontrollida, neid võib valesti mõista ning seetõttu kannatab küsimustiku üldine usaldusväärsus.
Detailset küsimustikku kui meetodit kasutatakse enamasti sotsioloogide poolt, kuid 20. sajandi keskpaigast alates on seda üha enam hakanud kasutama ka antropoloogid/etnoloogid. Küsitlused on levinud kvantitatiivsete uurimuste läbiviimisel, kuid neid kasutatakse ka kvalitatiivseks peetud etnograafiliste uurimuste läbiviimisel, kui soovitakse teada, kui laialt on mõni uurimisteemas oluline aspekt esindatud suurema grupi sees. Erinevalt intervjuust saab küsimustiku kaudu infokogumise eesmärgil haarata suurt gruppi inimesi ning vastuseid on võimalik arvutiprogrammide kaudu analüüsida. Samas ei ole vastuste õigsust võimalik kontrollida, neid võib valesti mõista ning seetõttu kannatab küsimustiku üldine usaldusväärsus.